K?rvalep?ige

Selle romaani minategelane avastab ?hel ilusal suvep?eval keset Tallinna linna ?kki, et ta on muutunud n?htamatuks. Tolle ebahariliku olukorraga kaasneb palju ebamugavusi, sest tavap?rasel moel „n?htavate inimeste maailmaga” tal enam kontakteeruda v?imalik ei ole. Samas avaneb seni igas m?ttes k?llaltki keskmist elu elanud, neljak?mnele l?henevale mehele, kes oma olukorra t?ttu on n??d sunnitud elu k?rvaltvaatajaks, ja kellel ?kki on aega vaadelda, m?tiskleda ja varemolnut meenutada, ?mbritsevast maailmast hoopis teistsugune pilt. Ta n?eb elu seda poolt, millest ta on varem k?ll teadlik olnud, aga millele tal pole oma senises igap?evarutiinis olnud tarvidust ega tahtmist t?helepanu p??rata. Oma seisundit ?ra kasutades p??ab peategelane m?ne v??rn?htuse vastu isegi v?lja astuda, aga peab varsti tunnistama, et see on tulutu. Kokkuv?ttes t?useb tegelase ette (igavene?) k?simus, kuiv?rd oluline on tegelikkuse pahupoole n?gemine ja sellest teadmine, kui seda m?jutada ei suudeta, ja kas sellisel juhul pole lihtsam ebamugavad asjad unustada ja elada edasi sellist elu, kus k?igest taolisest kergelt ?le libisetakse.